Uus hingamine!

Aasta tagasi asusin aega teenima Eesti Kaitseväes. 11-kuud on pikk aeg oma elu üle järele mõelda ja mõtteid endas sünteesida. Olen mitu aastat tundnud, et millestki on puudus. Arvan, et see on keha alateadlik soov liikuda ja oma piire kompida. Aastatega õpitud harjumus, mis jäi viimastel aastatel unarusse. Ajateenistuses viibitud ajal, kui füüsilist vabadust oli piiratud koguses, jõudis see mulle eriti tugevasti teadvusesse.

Arvan, et ligi kolm aastat tagasi (järjekordse vigastuse ajendil) tehtud otsus tõsisema sportimisega lõpetada ei olnud vale. Täna treenin ma hoopis teise filosoofia alusel, kui toona. Ma ei taha ilmtingimata võita ja saada tunnustatud, vaid pigem nautida ennast ja enda ümbrust. Tunnetada peatamatuse tunnet. Ma tahan, et õhtused rasked treeningsessioonid taaslaeksid jälle mu motivatsiooni tegeleda maksimaalselt argiste asjadega ja vastupidi. Tahan tunda, et liigun öisel metsarajal nagu auruvedur, mille süsi ei lõppe.

Ma ei hakka siia blogisse kirjutama detailseid analüüse võistlustest vaid pigem tahan peegeldada tööd, mis tuleb teha, et jooksta nendel võistlustel kiiresti. Ma tahan eelkõige endale ja seejärel teistele tõestada, et kunagi pole hilja uuesti ennast kokku võtta. Üritan siin blogis oma treeninguid lahti seletada ja filosofeerida, mis nende sisuline eesmärk olla - ootan spetsialistidelt kindlasti tagasisidet, et veelgi paremaks saada.

WEEK 1

Esimesest treeningnädalast 60% olin sisuliselt veel ajateenistuses ja seega oli treenimine mõnevõrra komplitseeritud. Nädala eesmärgiks oli pärast Kevadtormi (3 nädalat kehva toitu ja magamist) oma jalad talveunest üless äratada ja jooksmist meelde tuletada. Eelneval nädalavahetusel jooksin EMV Teadet, kus sain kümnendi haamri ja tuikusin vaevalt üle lõpujoone.

Plaanin tulevikus esmaspäeva jätta täiesti puhkepäevaks, et keha saaks vähemalt ühe päeva ilma koormusetta olla ja sellevõrra vigastusi vältida. Sellele eelneval pühapäeval teen tavaliselt pikema mahutreeningu. Treeningute raskuspunkt asub suve lõpuni kesknädalal ja nädalavahetusel ning ülejäänud aeg tuleb kasutada pigem taastumiseks. 

Kuna kolmapäeval tegin päevakul (linnasprindil) erakordselt halva tehnilise soorituse, siis otsustasin laupäeval ennast natuke turgutada ja kokku võtta. Tehniliselt olen endiselt rabe, aga vähemalt arendab metsas jooks hästi jooksuvõimet. Allolev kaart laupäevasest treeningust, eesmärk oli kaardiga kontakti saada ja jalgu pehme pinnasega harjutada.

Neljapäeval oli plaan teha aeroobne jooks, aga tundsin ennast pärast päeva aega füüsilist tööd väga väsinuna ja otsustasin puhata. Olen otsustanud oma keha rohkem kuulata, kui varasemalt, sestap tegin ka reedel natuke kergema treeningu. Kuigi treeningtunde tuli nädalas vähem ligi tunni võrra vähem, kui planeeritud, siis jäin laias laastus rahule ja nädal täitis eesmärki. Väga positiivne oli pühapäevane mahujooks (23km), kus tundsin ennast väga hästi.